Wikipedia on üks tänapäeva suurimaid infokogumikke ning kahtlemata kõige kättesaadavaim. Kui midagi konkreetset googeldada, siis on suure tõenäosusega üks esimesi vasteid otsingupäringule mõni Wikipedia artikkel, mis räägib otseselt sellest asjast või selle asjaga seonduvast. Kuid enne interneti eksponentsiaalset levikut, näiteks 20 aastat tagasi, olid suured ja rasked raamatud nimega entsüklopeediad, mille Wikipedia on tänaseks laias laastus unustusse jätnud. Näiteks teatas aastal 2012 Encyclopedia Britannica, et nad lõpetavad peale 244 aastat paberil entsüklopeediate trükkimise.
Wikipediad ja entsüklopeediad on mõlemad teatmeteosed, kuid neil on üks tähtis võtmeerinevus. Entsüklopeediad on koostatud professionaalide poolt, kes on võimelised tegema oma uurimusi ning nende uurimuste põhjal kirjutama artikleid. Wikipediat kirjutavad vabatahtlikud, kes tuginevad oma artiklite kirjutamisel enamasti juba eelnevalt ilmunud allikatele.
Wikipedial on entsüklopeediate ees palju eeliseid. Seal on artiklid palju mahukamad, see on kergemini otsitav ja kättesaadavam. Ning selleks, et seda uuendada või mõnda viga parandada ei pea trükkima tervet uut raamatuseeriat. Ehk see on ka loodusele kasulikum.
Hoolimata kõigist nendest plussidest on Wikipedial üks suur puudujääk võrreldes entsüklopeediatega. Kuna Wikipediat võib muuta igaüks, siis ei saa me kunagi kindel olla faktides, mida võime sealt lugeda. Artikli muutja võib olla ükskõik kes, ning näilikult tõeses artiklis võib olla kasutatud kallutatud allikaid, esineda täiesti valet informatsiooni mida igaüks ei oska tuvastada ning palju muid vigu.
Ei ole raske aru saada miks Wikipedia on üle võtnud traditsioonilised paberil entsüklopeediad. Kuid nagu ka kõige muu suhtes internetis, siis tuleks ka sealt loetu suhtes olla kriitiline.
Comments
Post a Comment