ITSPEA

Copyleft ehk edasikandumisklausel      Vaba tarkvara üks eesmärke on vabaduse levitamise õhutamine, ning selle eesmärgiga on sündinud selline asi nagu edasikandumisklausel, ehk copyleft. Copylefti kontseptsioon on vastand copyright-ile - kui copyrighti eesmärk on tõkestada jagamist, levitamist ja muutmist kindlustades autori kontrolli loomingu üle, siis copyleft soodustab vastupidist ning nõuab, et loomingust tuletatule kehtiks ka sama (vaba) litsents, mis kehtis originaalile. Vaba tarkvara litsentsidel on erinevaid copyleft "maitseid", mis erinevad litsensiti. Millised need on? Tugev (ja väga tugev) copyleft      Litsensid, millel on t ugev copyleft, kohustavad *kõike loomest tuletatut ja seda kasutanud teoseid kasutama seda sama litsentsi, mida kasutab originaal. See välistab vaba tarkvara kasutamist ärilistel eesmärkidel hoolimata sellest, kui vähesel määral seda võidakse teha. Litsensid, mis sellist copylefti kasutavad on näiteks GNU GPL, mida kasu...

 Teosest    "The Case for Copyright Reform" on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi kirjutatud ettepanek, kuidas peaks muutma autoriõigustega seotud seadusandlust, pannes rõhku sõna- ja infovabadusele, võrguneutraalsusele ja kultuuripärandi säilitamisele. Teose teises peatükis on nad enda ettepaneku kokku võtnud kuute punkti, ning just neid käsitlen selles postituses. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata.    P õhimõte, et töö autoril on alati õigus saada tunnustust autorina, peab jääma kehtima. See on väga õige, ja ka väga tähtis punkt. Enamike inimesi innustab looma uusi asju see, et selle eest midagi saada, olgu see lihtsalt tunnustus selle loomise eest või muu (mitte)materiaalne kasu. Kui see autorilt ära võtta, siis miks ta peaks üldse veel midagi looma, kui ta ei saa kunagi kindel olla, et tema selle asja autoriks tunnistatakse. 2. Mitteäriline jagamine peaks olema vaba.    Viimase paarikümne aastaga on autoriõiguse jõustamine palju karmimaks. Ku...

     Shea käsk mille lugemisel mul kohe tuli erinevaid mälestusi meelde on punkt number 9 - ära kuritarvita oma võimu. Mulle on jäänud mulje, et just arvutimängude valdkonnas on selle reegli järgimisega palju probleeme. Tänapäeval see nii suur probleem ei ole, kuna enamus online mängudega on tavaks see, et servereid haldab mängu arendaja. Vanasti see nii levinud ei olnud, ning paljud arendajad muutsid kättesaadavaks tööriistad, et mängu huviliste kommuni aktiivsematel liikmetel oleks võimalus oma servereid jooksutada. Mina nägin üsna tihti seda draamat mis tuli sellest, et admin on kuidagi endale mängus ebaausa eelise andnud või mängijaid ebavõrdselt kohelnud.     Üks paremini seonduvaid kogemusi oli mul 2010ndate alguses seoses militaarsimulaatori ARMA 3 mängureziimiga, kus peamiseks fookuseks oli tsiviilelu imiteerimine. Alguses mängisin ma oma välismaalt pärit sõpruskonnaga ühes suvalises serveris, kuid mida enam me seal mängisime ja tihedamalt end sell...

Enim realiseerinud eesmärk      Üks eesmärke, mis on minu arust kõige paremini saavutatud on Eesti kultuuripärandi säilitamine. Väga palju on panustatud sellesse, et digitiseerida erinevaid vanu dokumente, kaarte, ajalehti, filme ja palju muud mis on üle Eesti erinevais arhiivides, ning teha need kergesti kättesaadavaks kõigile, kellel nende vastu huvi on. Olemas Rahvusarhiivipoolt hallatud "Virtuaalne uurimissaal", kus saab erinevatest valdkondadest ajaloolisi infoallikaid uurida, mida aktiivselt täiendatakse.         Võibolla see ei ole objektiivselt vaadates kõige realiseerinum eesmärk, kuna tegelikkuses palju on veel digitiseerimata, kuid see on üks neist, millesse panustamine on mind aidanud ning millega on mul reaalne kokkupuude. Nimelt tegin ma gümnaasiumis uurimustöö oma kodulinna tänavanimede kohta läbi ajaloo, ning mind aitasid meeletult erinevad digitiseeritud dokumendid ja kaardid.        Vähim realiseerinud ee...