Intellektuaalomandi reform - kuus punkti raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Teosest

   "The Case for Copyright Reform" on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi kirjutatud ettepanek, kuidas peaks muutma autoriõigustega seotud seadusandlust, pannes rõhku sõna- ja infovabadusele, võrguneutraalsusele ja kultuuripärandi säilitamisele. Teose teises peatükis on nad enda ettepaneku kokku võtnud kuute punkti, ning just neid käsitlen selles postituses.

1. Moraalsed õigused jäävad muutmata.

   Põhimõte, et töö autoril on alati õigus saada tunnustust autorina, peab jääma kehtima. See on väga õige, ja ka väga tähtis punkt. Enamike inimesi innustab looma uusi asju see, et selle eest midagi saada, olgu see lihtsalt tunnustus selle loomise eest või muu (mitte)materiaalne kasu. Kui see autorilt ära võtta, siis miks ta peaks üldse veel midagi looma, kui ta ei saa kunagi kindel olla, et tema selle asja autoriks tunnistatakse.

2. Mitteäriline jagamine peaks olema vaba.

   Viimase paarikümne aastaga on autoriõiguse jõustamine palju karmimaks. Kui vanasti võis eraisik jagada vabalt ükskõik mida, tingimusel, et ta selle arvelt tulu ei teeni, siis tänapäeval võib on lood teisiti. Mida kergemaks on muutnud jagamine, seda rangemaks on sellega seotud regulatsioon. See on igati loogiline, et on keelata teiste loomet kasumi teenimise eesmärgil jagada, kuid see võiks ainult nende inimeste/ ettevõtete karistamisega piirduda.

 

3. Autoriõiguse kaitse ajaperioodi tuleks vähendada 20 aastale.

    Kui praegu ükskõik millist loomet kaitsta autoriõigusega, siis see kehtib niikaua, kuni selle autor elab. Ja peale seda veel 70 aastat. See on kahtlemata liiga pikk aeg mille tõttu paljud väärt asjad lihtsalt unustatakse, sest autoriõigused ei luba neid endasi jagada ega kasutada.

4. Automaatselt antud autoriõiguste kaitse pikkus võiks olla vaid esimesed 5 aastat.

   Tänapäeval on väga palju selliseid töid, mis on tänu automaatse autoriõiguse kehtimise tõttu kaitstud, hoolimata sellest, et neil ei ole otseselt mingisugust väärtust. Idee, et seda automaatselt kehtivat kaitset vähendada viie aasta peale ning kehtivatest kaitsetest luua avalik andmebaas, on üsna geniaalne idee. Teoseid, mis on juba nende loojate poolt unustatud, saab kasutada ja jagada. Ning need, kes soovivad oma loomet kaitsta pikemalt, saavad seda teha, kuid neid on võimalik ka üles leida kui kellegi on vaja.

5. Tööde osaline kasutamine uues loomes peaks olema vaba.

    See oleks ennekõike suur võit muusika- ja filmitööstusele ja ka muudele loomevormidele, sest see lubaks kasutada kaitstud teoseid uutes, ilma, et oleks vaja küsida luba. Palju vabamalt saaks inimesed luua erinevaid remikse ja paroodiaid, millel on unikaalne kultuuriline väärtus võrreldes algmaterjali(de)ga. 

6. Keelata digitaalõiguste haldamise lahendused ja legaliseerida nende lahti muukimine.

   Autoriõiguste kaitsmine on tänapäeval digitaalsel kujul muutunud nii keeruliseks, et luuakse erinevaid tarkvaralisi ja ka riistvaralisi lahendusi, mis lubaks kontrollida, kas konkreetsel tarbijal on õigus ligi pääseda erinevale digitaalsele loomele. Tihtipeale on lahendused nii kohmakad, et need muutuvad koormaks "legaalsele" tarbijale. Olen täiesti nõus, et DRM võiks kaduda ja juba olemasolevate süsteemide lahti muukimine peaks olema legaalne.