Skip to main content

Vaba tarkvara "viiruslik" edasikandumisklausel - copyleft.

Copyleft ehk edasikandumisklausel

    Vaba tarkvara üks eesmärke on vabaduse levitamise õhutamine, ning selle eesmärgiga on sündinud selline asi nagu edasikandumisklausel, ehk copyleft. Copylefti kontseptsioon on vastand copyright-ile - kui copyrighti eesmärk on tõkestada jagamist, levitamist ja muutmist kindlustades autori kontrolli loomingu üle, siis copyleft soodustab vastupidist ning nõuab, et loomingust tuletatule kehtiks ka sama (vaba) litsents, mis kehtis originaalile.

Vaba tarkvara litsentsidel on erinevaid copyleft "maitseid", mis erinevad litsensiti. Millised need on?

Tugev (ja väga tugev) copyleft 

    Litsensid, millel on tugev copyleft, kohustavad *kõike loomest tuletatut ja seda kasutanud teoseid kasutama seda sama litsentsi, mida kasutab originaal. See välistab vaba tarkvara kasutamist ärilistel eesmärkidel hoolimata sellest, kui vähesel määral seda võidakse teha. Litsensid, mis sellist copylefti kasutavad on näiteks GNU GPL, mida kasutab näiteks väga populaarne VLC media player.

* Üks auk, mis võimaldab tugeva copyleft litsentsiga kasutatava tarkvara levitamisel copyleft kohustusest ära hiilida, on üle veebi kasutatava tarkvara puhul, kuna seda ei loeta GPL litsensi puhul levitamiseks. Selle vea adresseerimiseks on loodud AGPL litsents, mis on kõige tugevaima edasikandumisklausliga.

Selliseid litsentse iseloomustatakse ka sõnaga "viral" ehk viiruslik, nende tugeva edasikandumiskohustuse tõttu.

Nõrk copyleft

    Litsensid, millel on nõrk copyleft, kohustavad kõike loomest otseselt tuletatut kasutama sama, nõrga copyleftiga litsentsi, kuid mitte loomet kasutatavat. See tähendab seda, et nõrga copyleftiga tarkvara võib kasutada mõnes suuremas projektis teegina või muul viisil modifitseerimata kujul, ilma, et see vaba tarkvara litsents kanduks sinna edasi. Sellised litsensid on näiteks LGPL, MPL ja "GPL with an exemption clause".

Puuduv copyleft

    Puuduva copyleftiga litsensiga loome on avalik omand. Sellise litsensiga loomet võib kasutada ükskõik kuidas hing ihaldab, tingimusel, et viidatakse originaalsele autorile ning loome originaalsele puuduva copyleftiga litsensile. Sellised litsensid on näiteks MIT, Apache ja erinevad BSD litsensid.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

2 IT juhti, kes kujutavad mõnda juhitüüpi

Gabe Logan Newell  ... also known as Gaben, on USAs põhineva Valve rajaja, kes on enim tuntud tänu oma digitaalmeediaturustamisplatvormile Steam ja ka oma mängudele nagu Counter-Strike ja  Half-Life (kahjuks, mida aeg edasi see teine iseloomustab neid aina vähem).     Kui Gabe Newellit iseloomustada lähtudes juhttüüpidest, siis ma arvan et enim iseloomustaks teda mentori tüüp. Valve on oma ülesehituselt "lameda" hierarhiaga, ehk keegi ei ole otseselt kellegi ülem. Hoolimata sellest, et Newell on Valve rajaja, siis tänu sellele omapärasele struktuurile ei ole ta töö juures kui traditsiooniline juht, kes "käseb, poob ja laseb". Mitmetes intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad oma kogemust Valves töötades, on välja toodud, et ta alati suhtleb otse erinevate meeskondadega ning aitab reaalseid probleeme lahendada.          Tal oma visioon ja põhimõtted, milline Valve kui firma peaks olema,  milliseid probleeme nende turustamisplatvor...
Post a Comment
Read more

Intellektuaalomandi reform - kuus punkti raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Teosest    "The Case for Copyright Reform" on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi kirjutatud ettepanek, kuidas peaks muutma autoriõigustega seotud seadusandlust, pannes rõhku sõna- ja infovabadusele, võrguneutraalsusele ja kultuuripärandi säilitamisele. Teose teises peatükis on nad enda ettepaneku kokku võtnud kuute punkti, ning just neid käsitlen selles postituses. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata.    P õhimõte, et töö autoril on alati õigus saada tunnustust autorina, peab jääma kehtima. See on väga õige, ja ka väga tähtis punkt. Enamike inimesi innustab looma uusi asju see, et selle eest midagi saada, olgu see lihtsalt tunnustus selle loomise eest või muu (mitte)materiaalne kasu. Kui see autorilt ära võtta, siis miks ta peaks üldse veel midagi looma, kui ta ei saa kunagi kindel olla, et tema selle asja autoriks tunnistatakse. 2. Mitteäriline jagamine peaks olema vaba.    Viimase paarikümne aastaga on autoriõiguse jõustamine palju karmimaks. Ku...
Post a Comment
Read more

Wikipedia vs Entsüklopeediad

    Wikipedia on üks tänapäeva suurimaid infokogumikke ning kahtlemata kõige kättesaadavaim. Kui midagi konkreetset googeldada, siis on suure tõenäosusega üks esimesi vasteid otsingupäringule mõni Wikipedia artikkel, mis räägib otseselt sellest asjast või selle asjaga seonduvast. Kuid enne interneti eksponentsiaalset levikut, näiteks 20 aastat tagasi, olid suured ja rasked raamatud nimega entsüklopeediad, mille Wikipedia on tänaseks laias laastus unustusse jätnud.  Näiteks teatas aastal 2012 Encyclopedia Britannica, et nad lõpetavad peale 244 aastat paberil entsüklopeediate trükkimise.     Wikipediad ja entsüklopeediad on mõlemad teatmeteosed, kuid neil on üks tähtis võtmeerinevus. Entsüklopeediad on koostatud professionaalide poolt, kes on võimelised tegema oma uurimusi ning nende uurimuste põhjal kirjutama artikleid. Wikipediat kirjutavad vabatahtlikud, kes tuginevad oma artiklite kirjutamisel enamasti juba eelnevalt ilmunud allikatele.   ...
Post a Comment
Read more