Skip to main content

Eesti Infoühiskonna Arengukava 2013-2020 - 1 enim ja vähim realiseerinud eesmärk

Enim realiseerinud eesmärk

    Üks eesmärke, mis on minu arust kõige paremini saavutatud on Eesti kultuuripärandi säilitamine. Väga palju on panustatud sellesse, et digitiseerida erinevaid vanu dokumente, kaarte, ajalehti, filme ja palju muud mis on üle Eesti erinevais arhiivides, ning teha need kergesti kättesaadavaks kõigile, kellel nende vastu huvi on. Olemas Rahvusarhiivipoolt hallatud "Virtuaalne uurimissaal", kus saab erinevatest valdkondadest ajaloolisi infoallikaid uurida, mida aktiivselt täiendatakse.
   
    Võibolla see ei ole objektiivselt vaadates kõige realiseerinum eesmärk, kuna tegelikkuses palju on veel digitiseerimata, kuid see on üks neist, millesse panustamine on mind aidanud ning millega on mul reaalne kokkupuude. Nimelt tegin ma gümnaasiumis uurimustöö oma kodulinna tänavanimede kohta läbi ajaloo, ning mind aitasid meeletult erinevad digitiseeritud dokumendid ja kaardid.
     

Vähim realiseerinud eesmärk

   Eesti keel on tõesti tänapäeval digitaalses maailmas elus ja arenev, kuid minu arvates veel mitte nii arenenud, et puhtalt Eesti keelega saaks digitaalmaailmas veatult hakkama. Kindlasti oleneb see sellest, kui suur osa inimese elust on see maailm, kuid eelneva väite kirjutasin tuginedes enda kogemustele.
    
    Kahtlemata on Eesti enda nö digitaalruum nii suur, et igapäevatoimingud nagu uudiste lugemine ja arvete maksmine saab igaüks emakeelega tehtud, kuid vaadates sealt kaugemale siis on kindlasti veel arenguruumi. Kuna eestikeelne kõnelejaskond on nii väike osa maailmast, siis ei ole paljud globaalsed suurfirmad veel lisanud oma teenustele ja toodetele eesti keelset versiooni. 
 
    Näiteks ei ole endiselt Apple IOS mobiilsel operatsioonisüsteemil Eesti keele tuge. Statcounteri andmetel on peaaegu 30% eestlastest nutitelefoni kasutatavatest inimestest just Apple nutitelefon.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

2 IT juhti, kes kujutavad mõnda juhitüüpi

Gabe Logan Newell  ... also known as Gaben, on USAs põhineva Valve rajaja, kes on enim tuntud tänu oma digitaalmeediaturustamisplatvormile Steam ja ka oma mängudele nagu Counter-Strike ja  Half-Life (kahjuks, mida aeg edasi see teine iseloomustab neid aina vähem).     Kui Gabe Newellit iseloomustada lähtudes juhttüüpidest, siis ma arvan et enim iseloomustaks teda mentori tüüp. Valve on oma ülesehituselt "lameda" hierarhiaga, ehk keegi ei ole otseselt kellegi ülem. Hoolimata sellest, et Newell on Valve rajaja, siis tänu sellele omapärasele struktuurile ei ole ta töö juures kui traditsiooniline juht, kes "käseb, poob ja laseb". Mitmetes intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad oma kogemust Valves töötades, on välja toodud, et ta alati suhtleb otse erinevate meeskondadega ning aitab reaalseid probleeme lahendada.          Tal oma visioon ja põhimõtted, milline Valve kui firma peaks olema,  milliseid probleeme nende turustamisplatvor...
Post a Comment
Read more

Intellektuaalomandi reform - kuus punkti raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Teosest    "The Case for Copyright Reform" on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi kirjutatud ettepanek, kuidas peaks muutma autoriõigustega seotud seadusandlust, pannes rõhku sõna- ja infovabadusele, võrguneutraalsusele ja kultuuripärandi säilitamisele. Teose teises peatükis on nad enda ettepaneku kokku võtnud kuute punkti, ning just neid käsitlen selles postituses. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata.    P õhimõte, et töö autoril on alati õigus saada tunnustust autorina, peab jääma kehtima. See on väga õige, ja ka väga tähtis punkt. Enamike inimesi innustab looma uusi asju see, et selle eest midagi saada, olgu see lihtsalt tunnustus selle loomise eest või muu (mitte)materiaalne kasu. Kui see autorilt ära võtta, siis miks ta peaks üldse veel midagi looma, kui ta ei saa kunagi kindel olla, et tema selle asja autoriks tunnistatakse. 2. Mitteäriline jagamine peaks olema vaba.    Viimase paarikümne aastaga on autoriõiguse jõustamine palju karmimaks. Ku...
Post a Comment
Read more

Wikipedia vs Entsüklopeediad

    Wikipedia on üks tänapäeva suurimaid infokogumikke ning kahtlemata kõige kättesaadavaim. Kui midagi konkreetset googeldada, siis on suure tõenäosusega üks esimesi vasteid otsingupäringule mõni Wikipedia artikkel, mis räägib otseselt sellest asjast või selle asjaga seonduvast. Kuid enne interneti eksponentsiaalset levikut, näiteks 20 aastat tagasi, olid suured ja rasked raamatud nimega entsüklopeediad, mille Wikipedia on tänaseks laias laastus unustusse jätnud.  Näiteks teatas aastal 2012 Encyclopedia Britannica, et nad lõpetavad peale 244 aastat paberil entsüklopeediate trükkimise.     Wikipediad ja entsüklopeediad on mõlemad teatmeteosed, kuid neil on üks tähtis võtmeerinevus. Entsüklopeediad on koostatud professionaalide poolt, kes on võimelised tegema oma uurimusi ning nende uurimuste põhjal kirjutama artikleid. Wikipediat kirjutavad vabatahtlikud, kes tuginevad oma artiklite kirjutamisel enamasti juba eelnevalt ilmunud allikatele.   ...
Post a Comment
Read more