Skip to main content

Rühmatöö retsensioon

    Selles postituses annan oma hinnangu rühmatööle "E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated", mille autoriteks on Rasmus Vahelaan, Jan Markus Kõivastik, Joonas Kaal ja Magnar Markvart. Töös on kajastatatud kaheksa sisupeatükiga ülevaade e-spordi olemusest, selle minevikust, kasvust ja tõenäolisest tulevikust.

    Nimekirjas oli üsna mitmeid töid, mis mulle silma paistsid ning mille ka läbi lugesin. Enda mõtteid otsustasin jagada sellele tööle, mitte sellepärast, et siin oleks erakordselt palju, mida kritiseerida ja seeläbi oleks mul lihtne vähese ajaga paljusõnaliselt halvasti öelda. Pigem mõjutas mu valikut see, et see on üks töö, mille käsitletud valdkond on mulle üsna tuttav. 

     Arvestades valdkonna eksponentsiaalset kasvu viimase aastakümnega ning selle tulevikku, on teema üsna aktuaalne. Samas on minu arust veidi nõrk seos kursuse kursusel käsitletava temaatikaga.

    Arvan, et töö on hästi üles ehitatud ja annab hea ja lühikese, kuid sisutiheda ülevaate valdkonna olemusest ning on väärt lugemist ka neile, kellel on varasemad teadmised valdkonnast. Isiklikult sain uusi teadmisi valdkonna ajaloost. Meeldib, et autorid on käsitlenud ka striimimisplatvormide panust e-spordi kasvu, sest isiklikult usun, et valdkonna tänapäevane populaarsus on suuresti tänu nendele teenustele. Üks teema, mida lootsin lugeda, kuid pidin pettuma on sohi tegemise või cheatimise/hackimise teema. Tänapäeval on "abistava tarkvara" kasutamine osades arvutimängudes kahjuks üsna levinud, ning on teada mitmeid juhtumeid kus selline tegevus on jõudnud ka professionaalsele tasemele. Ma arvan, see negatiivne aspekt selles valdkonnas on üsna oluline, ning seda tuleks selle tutvustamisel kajastada.

    Kõiki allikaid ning nende õigsust üks-haaval üle ei vaadanud, kuid üldiselt tunduvad kasutatud allikad usaldusväärsed. Kuid üks asi, mis mulle silma jäi, oli töö lõpupoole kolmele populaarseimale mängule välja toodud parimad mängijad ning allikad millele nende väljatoomisel on tuginetud. Kriteeriumid, mille alusel parim mängija kujunes on igal mängul erinevad ja ei ole üsna objektiivsed. Dota 2 puhul on selleks mängija aastane sissetulek ja League of Legends-i puhul on allikana kasutatud artikli puhul lausa välja kirjas järgmine lause: "This list is based on personal opinion. No aggregate voting took place.". Ainuke mäng mille puhul võin nõustuda on Counter Strike, kus parim mängija on selgunud mõõdetava panuse alusel.

     Töö õigekirja ja keelekasutuse kohta ei oska välja tuua ühtegi negatiivset näidet ning kõik tundus väga selge ja arusaadav.

 

Comments

Popular posts from this blog

2 IT juhti, kes kujutavad mõnda juhitüüpi

Gabe Logan Newell  ... also known as Gaben, on USAs põhineva Valve rajaja, kes on enim tuntud tänu oma digitaalmeediaturustamisplatvormile Steam ja ka oma mängudele nagu Counter-Strike ja  Half-Life (kahjuks, mida aeg edasi see teine iseloomustab neid aina vähem).     Kui Gabe Newellit iseloomustada lähtudes juhttüüpidest, siis ma arvan et enim iseloomustaks teda mentori tüüp. Valve on oma ülesehituselt "lameda" hierarhiaga, ehk keegi ei ole otseselt kellegi ülem. Hoolimata sellest, et Newell on Valve rajaja, siis tänu sellele omapärasele struktuurile ei ole ta töö juures kui traditsiooniline juht, kes "käseb, poob ja laseb". Mitmetes intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad oma kogemust Valves töötades, on välja toodud, et ta alati suhtleb otse erinevate meeskondadega ning aitab reaalseid probleeme lahendada.          Tal oma visioon ja põhimõtted, milline Valve kui firma peaks olema,  milliseid probleeme nende turustamisplatvor...

Wikipedia vs Entsüklopeediad

    Wikipedia on üks tänapäeva suurimaid infokogumikke ning kahtlemata kõige kättesaadavaim. Kui midagi konkreetset googeldada, siis on suure tõenäosusega üks esimesi vasteid otsingupäringule mõni Wikipedia artikkel, mis räägib otseselt sellest asjast või selle asjaga seonduvast. Kuid enne interneti eksponentsiaalset levikut, näiteks 20 aastat tagasi, olid suured ja rasked raamatud nimega entsüklopeediad, mille Wikipedia on tänaseks laias laastus unustusse jätnud.  Näiteks teatas aastal 2012 Encyclopedia Britannica, et nad lõpetavad peale 244 aastat paberil entsüklopeediate trükkimise.     Wikipediad ja entsüklopeediad on mõlemad teatmeteosed, kuid neil on üks tähtis võtmeerinevus. Entsüklopeediad on koostatud professionaalide poolt, kes on võimelised tegema oma uurimusi ning nende uurimuste põhjal kirjutama artikleid. Wikipediat kirjutavad vabatahtlikud, kes tuginevad oma artiklite kirjutamisel enamasti juba eelnevalt ilmunud allikatele.   ...

Intellektuaalomandi reform - kuus punkti raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Teosest    "The Case for Copyright Reform" on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi kirjutatud ettepanek, kuidas peaks muutma autoriõigustega seotud seadusandlust, pannes rõhku sõna- ja infovabadusele, võrguneutraalsusele ja kultuuripärandi säilitamisele. Teose teises peatükis on nad enda ettepaneku kokku võtnud kuute punkti, ning just neid käsitlen selles postituses. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata.    P õhimõte, et töö autoril on alati õigus saada tunnustust autorina, peab jääma kehtima. See on väga õige, ja ka väga tähtis punkt. Enamike inimesi innustab looma uusi asju see, et selle eest midagi saada, olgu see lihtsalt tunnustus selle loomise eest või muu (mitte)materiaalne kasu. Kui see autorilt ära võtta, siis miks ta peaks üldse veel midagi looma, kui ta ei saa kunagi kindel olla, et tema selle asja autoriks tunnistatakse. 2. Mitteäriline jagamine peaks olema vaba.    Viimase paarikümne aastaga on autoriõiguse jõustamine palju karmimaks. Ku...