Skip to main content

Tehnoloogilised lahendused, mis ei löönud läbi.

 Ouya

     Ouya sai alguse Kickstarteri ühisrahastamisplatvormist, kus koguti 8.5 miljonit dollarit. Paberil näis see hea uus konkurent olemasolevatele mängukonsoolidele ning ootused selle suhtes olid kõrged. Konsooli hinnaks pidi saama vaid 100 dollarit, regulaarselt lisandub kataloogi uusi mänge, millest kõik on vähemalt tasuta proovitavad ja avatud riistvara pidi soosima selle modifitseerimist ning lihtsustama mängude arendamist. 

    Oma lubadustest pidasid nad kinni, kuid sellest hoolimata oli konsool pettumust valmistav. Sisuliselt oli tegemist ühe keskklassi tahvelarvutiga, millel oli pult ja seda sai oma televiisoriga ühendada. Mängude kataloog koosnes põhiliselt telefonimängudest, millest paljusid ei suutnud Ouya oma nõrga riistvaraga jooksutada. Sellel oli sellel jooksev Android 4.2 opsüsteemi modifikatsioon kohmakas ning kohati tundus poolik olevat. Tänu eelnimetatutele puudujääkidele ning veel paljudele ei suutnud Ouya koguda populaarsust ei mänguaredajate ega ka mängurite seas.


Google Glass

    Google Glass oli Google visioon, kuidas inimeste reaalsust "augmenteerida". See oli prillipaar, kuid klaaside asemel oli kasutajal parema silma ees väikene 640x360 läbipaistev display mis võis kuvada igasugust infot ning sisseehitatud kaamera mis oli suunatud sinna kuhu inimene vaatas.

    Madala resolutsiooni ja vaateväljaga display ei olnud väga hea, ning tekitas paljudes küsimusi selle mõjust silmanägemisele. Seoses kaameraga oli palju privaatsusega seotud küsimusi. Kuidas saame me kindlad olla, et Google ei filmi koguaeg meie tegemisi. Ja kuidas saavad teised kindlad olla, et prillide kandja ainult vaatab nende poole, mitte ei hoia neid kaamera fookuses. Peale prillide turule tulekut alates kõrgest 1500 dollarist, ei läinud kaua kuni prillid erinevates asutustes sealhulgas kinodes ära keelati.

3D Televiisorid

    2010-date alguses oli üks vingemaid asju teleka juures see, kui see sai mängida 3D sisu. See tuli kinodest, kus tänu spetsiifilise riistvara, aksessuaaride ja 3D sisu olemasolule tundus see väga äge viis kuidas filmi kogeda. Peale mängufilmi "Avatar" 3D tõusis tehnoloogia populaarsus väga kiiresti. Peagi oli kõigis kõrgeima hinnaklassi telekates 3D võimekus.

    3D sisu vaatamiseks pidi lisaks telekale ostma sobivad prillid, 3D Blu-Ray mängija ja spetsiifilisi 3D Blu-Ray väljalaskeid filmidest. Efekti tugevus oli tihtipeale nõrgem või madalama kvaliteediga sellest, mida sai kogeda kinos. 

    Omades ise ka kodus 3D hulluse tipus ostetud telekat, võin öelda, et ma olen 3D sisu vaadanud sellel täpselt ühe korra. See oli ka suvaline demo Pirate Bayst. 3D väljalasked filmidest olid kordades suuremad tavalistest filmi torrentitest. Isegi piraatides ei olnud 3D seda väärt.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

2 IT juhti, kes kujutavad mõnda juhitüüpi

Gabe Logan Newell  ... also known as Gaben, on USAs põhineva Valve rajaja, kes on enim tuntud tänu oma digitaalmeediaturustamisplatvormile Steam ja ka oma mängudele nagu Counter-Strike ja  Half-Life (kahjuks, mida aeg edasi see teine iseloomustab neid aina vähem).     Kui Gabe Newellit iseloomustada lähtudes juhttüüpidest, siis ma arvan et enim iseloomustaks teda mentori tüüp. Valve on oma ülesehituselt "lameda" hierarhiaga, ehk keegi ei ole otseselt kellegi ülem. Hoolimata sellest, et Newell on Valve rajaja, siis tänu sellele omapärasele struktuurile ei ole ta töö juures kui traditsiooniline juht, kes "käseb, poob ja laseb". Mitmetes intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad oma kogemust Valves töötades, on välja toodud, et ta alati suhtleb otse erinevate meeskondadega ning aitab reaalseid probleeme lahendada.          Tal oma visioon ja põhimõtted, milline Valve kui firma peaks olema,  milliseid probleeme nende turustamisplatvor...
Post a Comment
Read more

Intellektuaalomandi reform - kuus punkti raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Teosest    "The Case for Copyright Reform" on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi kirjutatud ettepanek, kuidas peaks muutma autoriõigustega seotud seadusandlust, pannes rõhku sõna- ja infovabadusele, võrguneutraalsusele ja kultuuripärandi säilitamisele. Teose teises peatükis on nad enda ettepaneku kokku võtnud kuute punkti, ning just neid käsitlen selles postituses. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata.    P õhimõte, et töö autoril on alati õigus saada tunnustust autorina, peab jääma kehtima. See on väga õige, ja ka väga tähtis punkt. Enamike inimesi innustab looma uusi asju see, et selle eest midagi saada, olgu see lihtsalt tunnustus selle loomise eest või muu (mitte)materiaalne kasu. Kui see autorilt ära võtta, siis miks ta peaks üldse veel midagi looma, kui ta ei saa kunagi kindel olla, et tema selle asja autoriks tunnistatakse. 2. Mitteäriline jagamine peaks olema vaba.    Viimase paarikümne aastaga on autoriõiguse jõustamine palju karmimaks. Ku...
Post a Comment
Read more

Wikipedia vs Entsüklopeediad

    Wikipedia on üks tänapäeva suurimaid infokogumikke ning kahtlemata kõige kättesaadavaim. Kui midagi konkreetset googeldada, siis on suure tõenäosusega üks esimesi vasteid otsingupäringule mõni Wikipedia artikkel, mis räägib otseselt sellest asjast või selle asjaga seonduvast. Kuid enne interneti eksponentsiaalset levikut, näiteks 20 aastat tagasi, olid suured ja rasked raamatud nimega entsüklopeediad, mille Wikipedia on tänaseks laias laastus unustusse jätnud.  Näiteks teatas aastal 2012 Encyclopedia Britannica, et nad lõpetavad peale 244 aastat paberil entsüklopeediate trükkimise.     Wikipediad ja entsüklopeediad on mõlemad teatmeteosed, kuid neil on üks tähtis võtmeerinevus. Entsüklopeediad on koostatud professionaalide poolt, kes on võimelised tegema oma uurimusi ning nende uurimuste põhjal kirjutama artikleid. Wikipediat kirjutavad vabatahtlikud, kes tuginevad oma artiklite kirjutamisel enamasti juba eelnevalt ilmunud allikatele.   ...
Post a Comment
Read more