Skip to main content

How To Become A Hacker? / Hacker HOWTO

     "How To Become A Hacker" on Eric Steven Raymondi poolt kirjutatud kokkuvõtlik õpetus/juhis, mis kirjeldab milline on häkker ja kuidas häkkeriks saada.

    Üks esimesi asju, millest kirjutises on juttu on sõna häkker definitsioonist. Minu arvates on see üks olulisimaid osi, sest see selgitab sõna häkker tähendust selle õpetuse raames ja annab nendele inimestele, keda enamus peab häkkeriteks uue nimetuse - kräkkerid.

    Ma olen nõus, et kräkker ei ole häkker ja kräkkeritest on mõistlik distantseeruda. Kuid neid kõiki rumalaks pidada on ka üsna vale arusaam. Võibolla auto varastamiseks ei ole jah väga palju oskuseid vaja, kuid IT valdkonnas on vaja põhjalikku teadmistebaasi. Üks asi on programmi arendamise oskus, teine asi on oskus neid samu programme ja süsteeme "tagurpidi" arendada. Kräkkerid on enamasti väga andekad progejad, lihtsalt neil on väärtused vales kohas ja nad on kahjuks otsustanud enda oskuseid kasutada kahju tegemiseks. Lisaks tekib küsimus, millise lipu alla kuuluvad white- ja gray hat "häkkerid" ?

    Järgmised kaks peatükki kirjeldavad, milliseid oskuseid ja suhtumist peaks häkker omama. 

    Need viis punkti suhtumisest on väga heaks alustalaks inimesele, kes soovib sellesse kultuuri siseneda. Eriti mulle meeldis viies punkt, mis toob välja selle, et suhtumine ei asenda kompententsi. Keegi ei hinda sind selle põhjal, mida sa väidad, et sa oskad vaid selle põhjal mida suudad näidata, et sa oskad.

    Oskused, mida häkker peaks oskama on ka väga asjakohased ja hästi põhjendatud. Mulle meeldis see, et autor innustab õppima ka masinalähedasemaid keeli. Ma arvan, et saada heaks programmeerijaks on tähtis teada, mis toimub nende kõrgetasemeliste keelte tagaplaanil, abstraktsioonide taga.

    Viimane peatükk, mis räägib staatusest häkkerikultuuris, kus minu arvates alles tekib konkreetne eristus lihtsalt "itimehe" ja häkkeri vahel. Lugedes esimest kahte alapeatükki eraldi jääb mulje, et see on lihtsalt õpetus kuidas saada IT profiks. Kuid vahe häkkeri ja lihtsalt profi vahel on see, et häkker panustab aktiivselt häkkerikultuuri arengusse mida iseloomustab kingikultuur. Ehk häkker ei tee asja ainult materiaalse kasu saamiseks, vaid selleks et lahendada mõni probleem või abistada selle lahendamisel, ning lahendust kõigiga vabalt jagada.

    Ma arvan, et see on igati lugemist väärt õpetus. See annab hea sissejuhatuse häkkerikultuuri. Ja isegi kui otseselt ei huvita see kultuur ega selles reputatsiooni loomine, siis sellest hoolimata on oma suhtumise kujundamine ja oskuste omandamine tuginedes sellele õpetusele üsna hea alus, kuidas saada heaks IT profiks.

Comments

Popular posts from this blog

2 IT juhti, kes kujutavad mõnda juhitüüpi

Gabe Logan Newell  ... also known as Gaben, on USAs põhineva Valve rajaja, kes on enim tuntud tänu oma digitaalmeediaturustamisplatvormile Steam ja ka oma mängudele nagu Counter-Strike ja  Half-Life (kahjuks, mida aeg edasi see teine iseloomustab neid aina vähem).     Kui Gabe Newellit iseloomustada lähtudes juhttüüpidest, siis ma arvan et enim iseloomustaks teda mentori tüüp. Valve on oma ülesehituselt "lameda" hierarhiaga, ehk keegi ei ole otseselt kellegi ülem. Hoolimata sellest, et Newell on Valve rajaja, siis tänu sellele omapärasele struktuurile ei ole ta töö juures kui traditsiooniline juht, kes "käseb, poob ja laseb". Mitmetes intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad oma kogemust Valves töötades, on välja toodud, et ta alati suhtleb otse erinevate meeskondadega ning aitab reaalseid probleeme lahendada.          Tal oma visioon ja põhimõtted, milline Valve kui firma peaks olema,  milliseid probleeme nende turustamisplatvor...

Wikipedia vs Entsüklopeediad

    Wikipedia on üks tänapäeva suurimaid infokogumikke ning kahtlemata kõige kättesaadavaim. Kui midagi konkreetset googeldada, siis on suure tõenäosusega üks esimesi vasteid otsingupäringule mõni Wikipedia artikkel, mis räägib otseselt sellest asjast või selle asjaga seonduvast. Kuid enne interneti eksponentsiaalset levikut, näiteks 20 aastat tagasi, olid suured ja rasked raamatud nimega entsüklopeediad, mille Wikipedia on tänaseks laias laastus unustusse jätnud.  Näiteks teatas aastal 2012 Encyclopedia Britannica, et nad lõpetavad peale 244 aastat paberil entsüklopeediate trükkimise.     Wikipediad ja entsüklopeediad on mõlemad teatmeteosed, kuid neil on üks tähtis võtmeerinevus. Entsüklopeediad on koostatud professionaalide poolt, kes on võimelised tegema oma uurimusi ning nende uurimuste põhjal kirjutama artikleid. Wikipediat kirjutavad vabatahtlikud, kes tuginevad oma artiklite kirjutamisel enamasti juba eelnevalt ilmunud allikatele.   ...

Intellektuaalomandi reform - kuus punkti raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Teosest    "The Case for Copyright Reform" on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi kirjutatud ettepanek, kuidas peaks muutma autoriõigustega seotud seadusandlust, pannes rõhku sõna- ja infovabadusele, võrguneutraalsusele ja kultuuripärandi säilitamisele. Teose teises peatükis on nad enda ettepaneku kokku võtnud kuute punkti, ning just neid käsitlen selles postituses. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata.    P õhimõte, et töö autoril on alati õigus saada tunnustust autorina, peab jääma kehtima. See on väga õige, ja ka väga tähtis punkt. Enamike inimesi innustab looma uusi asju see, et selle eest midagi saada, olgu see lihtsalt tunnustus selle loomise eest või muu (mitte)materiaalne kasu. Kui see autorilt ära võtta, siis miks ta peaks üldse veel midagi looma, kui ta ei saa kunagi kindel olla, et tema selle asja autoriks tunnistatakse. 2. Mitteäriline jagamine peaks olema vaba.    Viimase paarikümne aastaga on autoriõiguse jõustamine palju karmimaks. Ku...