Skip to main content

Veebilahenduste kasutatavus - üks positiivne ja negatiivne näide

    Tänapäeval on kasutatavus olulisemaid aspekte laiatarbekasutuse eesmärgiga loodud käib veebi- või mingi muud sorti rakendusest. Need põhimõtted, mis kirjeldavad kasutatavust on nüüdseks juba nii eenesestmõistetavad, et enamus inimesi ei pane seda tähelegi, kuni nad satuvad vastamisi mõne kohmaka lahendusega. Või vähemalt minul isiklikult on nii. Meenutada mõnda märkimisväärselt head lehte oli kordades raskem kui tagasi mõelda negatiivsetele kogemustele.

Streamable

  Videohostimisteenus Streamable on üks lehtedest, mis minu arvates oleks üks suurepärase kasutatavusega leht. Selle lehe arsenal funktsioonidest, mida pakutakse, ei ole just kõige laiem, võrreldes mõne teise sarnase teenusega. Kuid need asjad mida, ta teha oskab, teeb ta väga hästi. Tänu väiksele pagasile, on leht üsna väikese mahuga. Disain on väga lihtne ja loogiline. Kogu funktsionaalsus on väga kiirelt hoomatav. Plusspunktid ka disaini ühtsusele telefoni- ja arvuti versioonide vahel.
    Viidates Jakob Nielseni viiele komponendile, siis minu arvates Streamable täidab kõiki viite. Ja seda suuresti tänu selle vähesele funktsionaalsusele. Pole palju õppida ja meelde jätta ega kohti, kus vigu teha.  
 Ainult rahulolu koha pealt võib tekkida probleeme, kui kasutaja üleslaadimiskiirus aeglane on.

AliExpress

    Olen üsna tihe AliExpressi klient. Poleks seal nii suur toodete valik ja nii madal hind sellel kõigel nodil, siis oleks ma ammu juba oma konto ära kustutanud, kuna mida aeg edasi läheb, seda kohutavamaks muutub nende veebipood. Iga kord kui ma selle lehe lahti tõmban, tekib tunne nagu ma oleks 15+ aastat ajas tagasi läinud. Lehel on kohutavalt palju liikuvaid pilte, iga sessiooni alguses visatakse näkku mitu popup akent ja üleüldse on vaatepilt väga kirju. Hoolimata sellest, et ma olen sealt aegajalt ostnud juba umbes 3 aastat, siis vahest ikka ma pean kompima pimedas, kui ma tahan vaadata midagi nii lihtsalt kui mu makseandmed või saadetiste sihtaddress. AliExpressi kasutatamatust võivad tunnistada ka minu vanemad, kes kõik oma asjad läbi minu tellivad.

Lõpetuseks

    Veebilehtede puhul on kasutatavus iseenesestmõistetav, kuid viimastel aastatel on siiski selle arvelt tehtud järjest rohkem järeleandmisi tulu teenimise nimel. Selle postituse puhul tuleks mainida ka seda, et ma kasutan isiklikult mitmeid reklaami- ja skriptiblokeerijaid. Ma arvan, et ilma nende olemasoluta oleks selle postituse sisu palju teistsugusem.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

2 IT juhti, kes kujutavad mõnda juhitüüpi

Gabe Logan Newell  ... also known as Gaben, on USAs põhineva Valve rajaja, kes on enim tuntud tänu oma digitaalmeediaturustamisplatvormile Steam ja ka oma mängudele nagu Counter-Strike ja  Half-Life (kahjuks, mida aeg edasi see teine iseloomustab neid aina vähem).     Kui Gabe Newellit iseloomustada lähtudes juhttüüpidest, siis ma arvan et enim iseloomustaks teda mentori tüüp. Valve on oma ülesehituselt "lameda" hierarhiaga, ehk keegi ei ole otseselt kellegi ülem. Hoolimata sellest, et Newell on Valve rajaja, siis tänu sellele omapärasele struktuurile ei ole ta töö juures kui traditsiooniline juht, kes "käseb, poob ja laseb". Mitmetes intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad oma kogemust Valves töötades, on välja toodud, et ta alati suhtleb otse erinevate meeskondadega ning aitab reaalseid probleeme lahendada.          Tal oma visioon ja põhimõtted, milline Valve kui firma peaks olema,  milliseid probleeme nende turustamisplatvor...
Post a Comment
Read more

Intellektuaalomandi reform - kuus punkti raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Teosest    "The Case for Copyright Reform" on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi kirjutatud ettepanek, kuidas peaks muutma autoriõigustega seotud seadusandlust, pannes rõhku sõna- ja infovabadusele, võrguneutraalsusele ja kultuuripärandi säilitamisele. Teose teises peatükis on nad enda ettepaneku kokku võtnud kuute punkti, ning just neid käsitlen selles postituses. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata.    P õhimõte, et töö autoril on alati õigus saada tunnustust autorina, peab jääma kehtima. See on väga õige, ja ka väga tähtis punkt. Enamike inimesi innustab looma uusi asju see, et selle eest midagi saada, olgu see lihtsalt tunnustus selle loomise eest või muu (mitte)materiaalne kasu. Kui see autorilt ära võtta, siis miks ta peaks üldse veel midagi looma, kui ta ei saa kunagi kindel olla, et tema selle asja autoriks tunnistatakse. 2. Mitteäriline jagamine peaks olema vaba.    Viimase paarikümne aastaga on autoriõiguse jõustamine palju karmimaks. Ku...
Post a Comment
Read more

Wikipedia vs Entsüklopeediad

    Wikipedia on üks tänapäeva suurimaid infokogumikke ning kahtlemata kõige kättesaadavaim. Kui midagi konkreetset googeldada, siis on suure tõenäosusega üks esimesi vasteid otsingupäringule mõni Wikipedia artikkel, mis räägib otseselt sellest asjast või selle asjaga seonduvast. Kuid enne interneti eksponentsiaalset levikut, näiteks 20 aastat tagasi, olid suured ja rasked raamatud nimega entsüklopeediad, mille Wikipedia on tänaseks laias laastus unustusse jätnud.  Näiteks teatas aastal 2012 Encyclopedia Britannica, et nad lõpetavad peale 244 aastat paberil entsüklopeediate trükkimise.     Wikipediad ja entsüklopeediad on mõlemad teatmeteosed, kuid neil on üks tähtis võtmeerinevus. Entsüklopeediad on koostatud professionaalide poolt, kes on võimelised tegema oma uurimusi ning nende uurimuste põhjal kirjutama artikleid. Wikipediat kirjutavad vabatahtlikud, kes tuginevad oma artiklite kirjutamisel enamasti juba eelnevalt ilmunud allikatele.   ...
Post a Comment
Read more