Skip to main content

Facebooki eetikakoodeks

    Igal ettevõttel on oma reeglid, mis määravad põhimõtted, mida peavad selle ettevõtte töötajad järgima, hoolimata nende positsioonist firmas. See eetikakoodeks või käitumisreeglistik, kuidas kuskil nimetatud, määrab moraalid, millest lähtuvalt see firma kui entiteet käitub ja otsuseid langetab.

    Lähtudes oma tugevast seosest Facebooki sotsiaalmeediaimpeeriumi poolt hallatud teenustega, otsustasin ma lähemalt tutvuda just nende eetikakoodeksiga. 

    Facebooki eetikakoodeks on võrreldes mõningate teiste IT-ettevõtetega üsna pikk. See koosneb kolmeteistkümnest punktist, millest esimene on huvide konfliktide teema, mis on ka ühtlasi dokumendi pikeim punkt. See lühidalt võttes ootab igas olukorras käitumist vastavalt ettevõtte huvidele ja taunib enda positsioonist firmas tulenevate privileegide ärakasutamist. Natuke on juttu ka üldpildis töökultuuriga seotud teemadest. Absoluutselt on keelatud ahistamine ükskõik mis vormis, lubades mitte mingisugust diskrimineerimist ükskõik mille alusel. Töötajad on ka kohustatud hoidma kindlaid standardeid igasugusel ärilisel kommunikatsioonil ja selle säilitamisel. Rõhutatud on ka ettevõtte pühendumust läbipaistvusele - läbipaistvusele just finantsaruannete ja suhtluse osas. Kõigilt on oodatud vastutustundlikku ja punktuaalset käitumist asjadega, mis hõlmavad firma varasid, olgu tegemist kulude katmiseks kasutatud rahaga või millega iganes.

    Seejärel on juttu konfidentsiaalse info kasutamisest ja käsitlemisest. Olgu kas tegu mingisuguste firmasaladustega või kasutajate andmetega, kõigil, kellel on säärasele infole ligipääs, on kohustus seda infot kasutada ainult oma tööülesannete täitmiseks. 

   Ning ükskõik, mida tehakse, tuleb teha riikide ja regioonide, milles tegutsetakse, seaduste, reeglite ja regulatsioonide piires.

    Alustades selle lugemist, ausalt öeldes ma ei oodanud väga palju targemaks saada, kuid siiski mu ootused jäid täitmata. Selle nädala postituse jaoks uurimistöö tegemise käigus, lugedes mitmete erinevate suurfirmade eetikakoodekseid, sain aru, et Facebookil ning üleüldse enamustel suurfirmadel, hoolimata sellest, kas tegutsetakse infotehnoloogia valdkonnas, on kõigil üsna sarnased eetikakoodeksid eetikakoodeksite raamatukogud. Need koosnevad mitmetest kohati raskesti mõistetavatest, omavahel risti-rästi seotud dokumentidest, mis muutuvad üsna sageli.

Comments

Popular posts from this blog

2 IT juhti, kes kujutavad mõnda juhitüüpi

Gabe Logan Newell  ... also known as Gaben, on USAs põhineva Valve rajaja, kes on enim tuntud tänu oma digitaalmeediaturustamisplatvormile Steam ja ka oma mängudele nagu Counter-Strike ja  Half-Life (kahjuks, mida aeg edasi see teine iseloomustab neid aina vähem).     Kui Gabe Newellit iseloomustada lähtudes juhttüüpidest, siis ma arvan et enim iseloomustaks teda mentori tüüp. Valve on oma ülesehituselt "lameda" hierarhiaga, ehk keegi ei ole otseselt kellegi ülem. Hoolimata sellest, et Newell on Valve rajaja, siis tänu sellele omapärasele struktuurile ei ole ta töö juures kui traditsiooniline juht, kes "käseb, poob ja laseb". Mitmetes intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad oma kogemust Valves töötades, on välja toodud, et ta alati suhtleb otse erinevate meeskondadega ning aitab reaalseid probleeme lahendada.          Tal oma visioon ja põhimõtted, milline Valve kui firma peaks olema,  milliseid probleeme nende turustamisplatvor...

Intellektuaalomandi reform - kuus punkti raamatust "The Case for Copyright Reform"

 Teosest    "The Case for Copyright Reform" on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi kirjutatud ettepanek, kuidas peaks muutma autoriõigustega seotud seadusandlust, pannes rõhku sõna- ja infovabadusele, võrguneutraalsusele ja kultuuripärandi säilitamisele. Teose teises peatükis on nad enda ettepaneku kokku võtnud kuute punkti, ning just neid käsitlen selles postituses. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata.    P õhimõte, et töö autoril on alati õigus saada tunnustust autorina, peab jääma kehtima. See on väga õige, ja ka väga tähtis punkt. Enamike inimesi innustab looma uusi asju see, et selle eest midagi saada, olgu see lihtsalt tunnustus selle loomise eest või muu (mitte)materiaalne kasu. Kui see autorilt ära võtta, siis miks ta peaks üldse veel midagi looma, kui ta ei saa kunagi kindel olla, et tema selle asja autoriks tunnistatakse. 2. Mitteäriline jagamine peaks olema vaba.    Viimase paarikümne aastaga on autoriõiguse jõustamine palju karmimaks. Ku...

Wikipedia vs Entsüklopeediad

    Wikipedia on üks tänapäeva suurimaid infokogumikke ning kahtlemata kõige kättesaadavaim. Kui midagi konkreetset googeldada, siis on suure tõenäosusega üks esimesi vasteid otsingupäringule mõni Wikipedia artikkel, mis räägib otseselt sellest asjast või selle asjaga seonduvast. Kuid enne interneti eksponentsiaalset levikut, näiteks 20 aastat tagasi, olid suured ja rasked raamatud nimega entsüklopeediad, mille Wikipedia on tänaseks laias laastus unustusse jätnud.  Näiteks teatas aastal 2012 Encyclopedia Britannica, et nad lõpetavad peale 244 aastat paberil entsüklopeediate trükkimise.     Wikipediad ja entsüklopeediad on mõlemad teatmeteosed, kuid neil on üks tähtis võtmeerinevus. Entsüklopeediad on koostatud professionaalide poolt, kes on võimelised tegema oma uurimusi ning nende uurimuste põhjal kirjutama artikleid. Wikipediat kirjutavad vabatahtlikud, kes tuginevad oma artiklite kirjutamisel enamasti juba eelnevalt ilmunud allikatele.   ...